‍Inimeste teadlikkus keskkonnaprobleemidest aina kasvab aga vähem teatakse digiprügi kahjulikkusest keskkonnale. Digiprügi on see, mida me jätame maha elektroonikaseadmetesse piltide, videote ja muude failide näol. Sinna hulka kuulub see data (andmed), mida me tegelikult enam ei vaja, aga mida me hoiame, kuid mis nõuab omakorda energiat ja toodab ka selle läbi CO2. Näiteks üks email kaalub 4 grammi CO2 ning ühe manuse lisades on selle kaal 50 grammi.

‍

Pandeemia aitas kaasa CO2 vähenemisele tootmissektoris, kuid videokonverentsi teenuste populaarsuse tõusuga, suurenes digiprügi hulk. Ühe tunnine Zoomi kõne suudab tekitada kuni 1000 grammi CO2, kuid kaamera välja lülitamisega on võimalik vähendada oma jalajälge 96%. (Wiles, K. 2021)

‍

Maailmakoristuspäeva üks eestvedajaid Anneli Ohvril ja Telia andmekeskuste teenuste juht Erik Janson rääkisid Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates Cleantech #23 täpsemalt, milline mõju on digiprügil meie keskkonnale ning mida me üksikindiviidi tasandil teha saame. Igal inimesel on keskmiselt kolm seadet, mis on ühendatud pilvevõrguga ning mille läbi tekib digiprügi.

‍

Erik Janson toob välja, kuidas suured serverikeskused aitavad kütta Telia büroohooneid kasutades liigsoojust ning kuidas suurtel firmadel on nii võimalik toimida nullkulu põhimõttel. Üksikisik saab selles vallas paljugi ära teha, käitudes teadlikult ning pidades meeles, et samamoodi nagu looduses peame käituma vastutustundlikult, peame seda tegema digitaalses maailmas.

‍

Kuula saadet pikemalt siit.

‍

Artikli panid kokku Kätriin Loss ja Grete Liis Rimmi.

‍

#digitalwaste #digiprügi #maailmakoristuspäev